Need loendamatud loendid

23.05.2016

Loendite vormistamine võib tihtipeale segadust tekitada: millised peaksid olema loendi kirjavahemärgid, kas kasutada suurt või väikest algustähte, mida teha kooloniga ning kas semikoolon või hoopis punkt?

Kuigi inglise keeles lõppeb loendile eelnev lauseosa enamasti kooloniga ja loendiüksused algavad suure tähega, siis eesti keele puhul tuleks lähtuda pigem sellest, kas loendi moodustavad paarisõnalised verbita üksused või on tegemist öeldisega täislausetega.

Öeldiseta paarisõnaliste loendiüksuste puhul peaks loendile eelnev lause lõppema kooloniga. Loendiüksused algavad sel juhul väikese tähega ja eraldatakse üksteisest semikooloniga. Loend lõpeb punktiga.

NÄIDE 1

Grata pakub järgmisi teenuseid:
  • tõlkimine;
  • lokaliseerimine;
  • toimetamine;
  • terminibaaside loomine;
  • stiilijuhendi koostamine. 

Vähem soovitatav, kuid siiski lubatud variant on lõpetada saatelause punktiga, alustada loendiüksusi suure tähega ja jätta ära lõpumärk.

NÄIDE 2

Grata pakub järgmisi teenuseid.
  • Tõlkimine
  • Lokaliseerimine
  • Toimetamine
  • Terminibaaside loomine
  • Stiilijuhendi koostamine

Kui loendiüksused on iseseisvad täislaused, on soovitatav lõpetada saatelause punktiga. Sel juhul peaksid loendiüksused algama suure tähega ja lõppema samuti punktiga.

NÄIDE 1

Grata pakutava lihtpaketi etapid on järgmised.
  • Projektijuht vaatab kliendi pakkumise üle, valib sobiva tõlketiimi, kinnitab töö ja valmistab projekti ette.
  • Tõlkija tõlgib teksti ja teeb tööle enne tagastamist esmase kvaliteedikontrolli.
  • Projektijuht kontrollib veel viimast korda üle, et tõlketöö vastaks kliendi nõuetele, ning edastab seejärel failid.

 

Verbiga loendiüksuste puhul on samuti võimalik kasutada kooloni ja semikoolonitega varianti ehk lõpetada saatelause kooloniga ja alustada loendiüksusi väikese tähega, eraldada need üksteisest semikooloniga ja panna viimase üksuse lõppu punkt.

NÄIDE 2

Grata pakutava lihtpaketi etapid on järgmised:
  • projektijuht vaatab kliendi pakkumise üle, valib sobiva tõlketiimi, kinnitab töö ja valmistab projekti ette;
  • tõlkija tõlgib teksti ja teeb tööle enne tagastamist esmase kvaliteedikontrolli;
  • projektijuht kontrollib veel viimast korda üle, et tõlketöö vastaks kliendi nõuetele, ning edastab seejärel failid.

Loendiüksused võivad koosneda ka mitmest lausest. Kui vormistada loend esimese näite järgi, ei muutu midagi, kui aga kasutada teist vormistust, algab näiteks kahelauselise üksuse esimene lause endiselt väikese tähega ja lõpeb punktiga, sellele järgnev lause algab suure tähega ja lõpeb semikooloniga. Kui lauseid on rohkem, siis esimese ja viimase lause vahelised laused vormistatakse tavalisi lausereegleid järgides. Viimane loendiüksus lõpeb punktiga.

NÄIDE

Grata pakub klientide soovidest lähtuvalt erinevaid tõlkepakette:
  • täispaketti soovitame ülimat täpsust nõudvate tekstide puhul, nagu meditsiinilised tekstid, kus isegi väikseim viga võib põhjustada tõsiseid tagajärgi. See variant sobib ideaalselt kõigile, kelle motoks on „parem karta kui kahetseda“, sest kolm silmapaari aitavad tagada, et kogu protsessi käigus ei lipsa teksti mitte ühtegi viga;
  • standardpaketti soovitame nähtavates kohtades kasutatavatele ja suure lugejaskonnaga tekstidele, nagu meditsiinilised ja tehnilised tekstid, mille puhul on esikohal täpsus ja hea stiil. Tõlkija ja toimetaja omavaheline koostöö aitab tagada, et tekst on terminoloogiliselt korrektne, ei sisalda ühtegi kirjaviga ning on keeleliselt ladus ning stiililiselt ühtne;
  • lihtpaketti soovitame tekstidele, mille ainus eesmärk on kõige tähtsama teabe edastamine ja mida kasutatakse vaid ajutiselt või isiklikul otstarbel. Kuna tekstist ei käi üle teine silmapaar, mis kõrvaldaks õigekirja- ja stiilivead, ei sobi see pakett trüki- või avalikult saadaolevatele tekstidele.

 

Tuleb ette ka olukordi, kus loendites on segamini paarisõnalised verbita ja täislausete kujul verbiga üksused. Siin ei ole konkreetset reeglit, mida järgida. Üldiselt peaks lähtuma sellest, et üksused oleksid vormistatud ühtmoodi, kasutades lõpus semikoolonit või punkti. Näiteks kui rohkem on öeldisega üksusi, võiks kasutada punkti, ja kui vastupidi, siis semikoolonit. Sellest sõltub ka saatelause lõpumärk (punkt või koolon). 

Vaata veel: http://keeleabi.eki.ee/artiklid3/loetelu.html


Toimetaja Pille

Grata laienenud tõlkevalikus nüüd kõik kolm balti keelt

14.08.2017
Grata pakub nüüd tõlketeenuseid ka läti ja leedu keelde.

Grata meeskonnaga liitus arendus- ja müügijuht Veronica

26.06.2017

Grata jätkab koostööd Tartu Ülikooliga

02.05.2017
Grata jätkab EAS-i toetusel koostööd Tartu Ülikooliga tõlkebüroole kohandatud valdkonnaspetsiifilise masintõlkesüsteemi väljaarendamiseks.

ND Focus ehk Räägime projektijuhtidest

20.12.2016
Detsembri alguses korraldas ELIA Barcelonas oma esimese projektijuhtidele suunatud konverentsi.

Rahvusvaheline tõlkimise päev

30.09.2016

Täna, 30. septembril tähistame taas iga-aastast rahvusvahelist tõlkimise päeva.

Otsime inglise-eesti meditsiinialaste tekstide tõlkijaid ja toimetajaid!

01.08.2016

Näpunäiteid tõlkijaks või toimetajaks kandideerijale

06.06.2016

Grata liitus ELIA-ga

09.05.2016

Grata on 11-aastane!

05.05.2016
5. mail tähistab Grata tõlkebüroo oma 11. sünnipäeva.

Otsime inglise-eesti tõlkijat!

25.04.2016

Tule meile rasketehnikatekstide tõlkijaks inglise-eesti suunal.

Grata masintõlge

16.02.2016

Jutumärgijuttu

03.02.2016

Tule meile saksa-eesti tõlkijaks!

25.01.2016

Pühadesoov

22.12.2015

Käändelõpp nime järel

15.07.2015
Käändelõpud on toredad ja nendega ei tasu ilmaasjata koonerdada!

Gratal on uus välimus ja koduleht

20.02.2015
Grata visuaalne identiteet on läbinud uuenduskuuri.

LENDAME KOOS!